No seda pole sa kindlasti kuulnud!

21.08.2019

Mihkel Raud

Kirjutasin mõne aja eest oma sõbrast Jaagust, kes tahab jõusaalis käia, aga ei saa, sest spordiklubides kõlab halb muusika. Vähemalt Jaagu meelest. 

Nüüd selgub, et muusika enda kvaliteedist on olulisemgi heli kvaliteet, millega muusika sinuni jõuab. Teaduse vastu ei saa: uuringud kinnitavad, et kehvade kõrvaklappidega trenn on kehvem kui see, mille ajal end hea sound’iga tümaka taktis liigutad. 

Üldiselt tuleb teadusesse – eriti sellisesse, millest internetis kirjutatakse – eluterve umbusuga suhtuda. Ma olen näinud uuringuid, mis väidavad, et kuus hamburgerit ei tee su kaalule midagi, kui nende kõrvale viis liitrit vett juua. Proovisin ja veendusin, et teevad küll. Vähe sellest, viis liitrit vett viisid mu olukorda, kus ei õnnestunud kümneks minutikski WC-st eemalduda (ja me teame, millega see lõppeda võib).

Olen lugenud uudist ungari teadlastest, kes kinnitavad, et suitsetamine on kasulik. Tõmbad paki Marlborot ja tunne on selline, justkui oleksid Kadrioru pargis jooksnud. Proovisin järele. Ei olnud. Hoopis teistsugune tunne oli. Umbes selline, mis mind viimati toidumürgistuse ajal valdas. 

Ja ometi usun ma uuringuid, mille tulemused muusika heli ning selle saatel tehtava trenni vahele seose loovad.

Esiteks on selliseid uuringuid lihtne uskuda. Ma ju tean, kuidas uued trenniriided mu tulemusi mõjutavad – mida ägedamad, seda tõhusam trenn. Miks peaks muusikaga teistmoodi olema? Ja teiseks on mul viimaks teaduslikud tõendid, millega oma argumente kaitsta, kui naisega taas vaidlen.

„Aga sul juba on kõrvaklapid!” ahastab ta iga kord, kui uute ostmisest räägin.

„On jah, aga need ei ole piisavalt hea heliga,” vastan mina.

„Mis vahet seal on, mis heliga sa trenni teed?” põrutab naine vastu. „Peaasi, et midagi kuuleksid.”

„Ei ole tõsi,” otsin uuringu välja ning näitan seda uhkelt talle. „Heli kvaliteet mõjutab mu trenni tulemusi kuni 2 protsenti.”

„No seda on tõesti palju,” parastab naine.

„Eraldi pole,” nõustun kaasaga, kuigi ainult hetkeks. „Aga kui ma trenni minnes ja tagasi tulles samade heade klappidega muusikat kuulan, kukub sealt järgmine protsent. Ja nõnda edasi. Uuringud väidavad, et korralikud kõrvaklapid võivad terve päeva lõikes mu füüsilised saavutused kuni 10 protsenti paremaks teha. Ja seda on ju päris palju?”

„Mis need uued klapid maksavad?” tõstab naine viimase relva lauale. 

„Umbes sama palju kui kingad, mille me sulle eelmisel nädalal tellisime,” põrutan mina vastu. 

Ning lähen ostan klapid ära. Ja teen järgmisel korral jõusaalis 2 protsenti parema tulemuse. 

Foto: Karen Härms