Mis juhtub suvel suvevormiga?

16.07.2019

Mihkel Raud

Trenniga on üks suur häda. Seda tuleb nimelt kogu aeg teha. Kui hakkad jõusaalis käima, siis arvesta, et see on asi, mida Sa edaspidi kogu aeg teed. Nädalakese võid vahele jätta, häda pärast kaks, aga edasi läheb jamaks. 

Mind hämmastab, kui rahulikuks kõik Eesti spordiklubid juuni saabudes näivad muutuvat. Päikeselise ilmaga on garderoobid inimtühjad ja kui termomeeter eriti julma kuumust näitab, kaob viimnegi mehemürakas hantlite juurest. 

Muidugi, asja nimi on ju „suvevorm”! Mille muu kui suvevormi pärast me kõik sügisel-talvel-kevadel trennis käime, eks ole? Ning millal oma suvevormi siis veel teistele näidata kui mitte suvel? Kes jaanitule taustal palja ülakehaga fotosilmale poseerides ja tulemusi Facebooki riputades. Kes mööda Valgeranna kriuksuvat liiva kehailuga meessugu kangeks jahmatades. Igaühel oma meetod. Suve ei pruugi ju ollagi, ent kui kalender ütleb, et on, siis liiguvad spordiklubide liikmed paikadesse, kus on igati seadus- ning ootuspärane end peaaegu paljaks võtta. Ehk randadesse ja ööklubidesse.

Kuid suvevormi juures on üks halb asi – kui Sa seda kogu aeg teistele demonstreerid, pole aega vormi ennast hoida. Ning septembris tagasi trenni minnes võid jahmatusega avastada, et koos suvega on lahkunud ka vorm. Kõik need pikad tunnid trenažööril ning liitrid higi matil on osutunud raiskamiseks. Suvevormiga kelkimisest tunned mõnu heal juhul päeva, võib-olla kaks. Uuesti vormi saamine võib võtta aga kuid, isegi terve aasta. 

Niisiis – proovi mõlemat, nii vormi näitamist kui ka hoidmist. Seda enam, et suvel on garderoobis – eriti hommikuti – tavapärasest rohkem ruumi. Kui ülejäänud rahvas septembris tagasi jõusaali tuleb, oled Sina see, kes oma suvevormi ka sügisel ja talvel näidata saab. Umbes nagu ühes ilusas Juhan Viidingu luuletuses: maja pööningul tuttav naine, hoiab talvel ka sügiselõhna / hoiab talvel ka suvelõhna, mina mõlemaid tunda sain

Foto: Karen Härms