Kuidas vabaneda suurest kõhust suurest kõhust vabanemata?

03.09.2018

Mihkel Raud

Kõik armusuhted jõuavad varem või hiljem kõhuni. Minu omad on vähemasti jõudnud.

„Mihkel, me peame su kõhuga midagi ette võtma,” ütles tüdruksõber number 1.

„Ma ei taha, et meie vahel midagi oleks, eriti sinu kõht,” lausus tüdruksõber number 2.

„Kui me rasestumisest rääkisime, ei pidanud ma sind silmas,” üritas tüdruksõber number 3 vaimukas olla.

Ja nii edasi. Ükskõik, kui suurepärased mu armusuhted ka polnud, rikkus kõht alati kõik ära. Valik oli niisiis halastamatu: vats või õnnelik armastus. Hamburger või Marju. Searibid või Katrin. Vastlakukkel või Ester. Pannkoogid või Liina. Emmast-kummast tuleb ju loobuda?

Häda ajab härja kaevu ja veel suurem häda paneb mehe geniaalseid asju leiutama. Ma töötasin välja üliefektiivse kõhuprobleemist vabanemise mooduse. Asja ilu peitub selles, et kõhuprobleemist on võimalik vabaneda kõhust vabanemata.

Kõlab hullumeelselt, ma tean. Kindlasti oled Sa tutvunud sadade söö-hamburgerit-palju-tahad-ja-kaota-kahe-kuuga-kümme-kilo dieetidega. Kuidas on võimalik saia ning kotlette nosides kümme kilo kaotada? Ei olegi. Minu nipp on palju peenem.

Mul on sõber Karl, kes töötab mustkunstnikuna. Ta teeb pööraseid trikke: saeb naisi tükkideks, tirib kübarast jäneseid, moondab pealtvaataid nähtamatuks ning saab Konstantin Pätsilt tekstisõnumeid.

„Kuidas sa seda kõike teed?” küsisin ma kord Karlilt.

„Manipuleerin inimeste tähelepanuga,” vastas ta. „Oluline on panna publik vaatama seda, mida ma tahan, et publik vaataks.”

Geniaalne! Kuidas ma varem selle peale ei tulnud? Kõhuprobleemist vabanemiseks on vaja tüdruksõbra tähelepanu kõhult mujale juhtida. Kuhu? Ülakehale, otse loomulikult! Kuidas? Väga lihtsalt: tuleb musklid ja rinnalihas nii suureks treenida, et kõhtu ei märka enam keegi, ükskõik kui paks see ka poleks.

Ega ma esimese hooga uskunud, et sellist loogikat on päriselus võimalik rakendada. Aga otsustasin siiski proovida.

Hakkasin jõusaalis käima. Esimestel kordadel võtsin personaaltreeneri, kes mulle kõiki neid hirmuäratava välimusega masinaid tutvustas ja ette näitas, millise kangiga millist lihast treenitakse. Edaspidi hakkasin iseseisvalt tegema. Möödus nädal, möödus kuu, möödus pool aastat.

„Kuule,” ütles ühel imelisel pärastlõunal Ester, keda ma ammu näinud polnud ja kes nagu tellitult Kadrioru pargis vastu jalutas. „Sa oled palju kõhnemaks jäänud.”

Ma ei olnud. Vastupidi – olin selle ajaga vähemalt viis kilo juurde võtnud ja mitte ainult lihaste arvelt. Küll aga olid mu õlad laiemaks muutunud ja isegi tissid lötendasid natuke vähem. Kõht ei mänginud enam minu keres peaosa, selle rolli oli üle võtnud ülakeha. Triitsepsist oli saanud Märt Avandi ja vats oli nüüdsest teatrikooli tudeng, kes isegi lava ees seistes superstaari varju jääb.

Kogu trikk seisneb niisiis keha proportsioonide muutmises. Söö palju ja mida tahad, peaasi, et ülakehale regulaarselt koormust annad.

Toitumisnõustajad löövad mu nüüd maha, kõik ülejäänud haaravad hantlite järele. Head trenni!

Foto: Mardo Männimägi