Kuidas Arnold Schwarzeneggeri moodi välja näha?

20.08.2018

Mihkel Raud

Mõni küsimus on nii ootamatu, et paneb ka kõige kiirema suuvärgiga lobamoka lõuad kinni. Kui ma aastate eest esimest korda personaaltreeneriga kohtusin, mõõtis see mind silmadega üle ja uuris:

„Mis su eesmärk on?”

„Eee, mis mõttes?” ei saanud ma kohe aru.

„Mida sa jõusaalis saavutada loodad?”

Ma teadsin vastust kohe, aga öelda ei julgenud. Minu eesmärk on nimelt naeruväärne: ma tahan välja näha nagu Arnold Schwarzenegger. Ma tahan, et anatoomiaõpiku kaanel oleks minu alastipilt. Ma tahan, et kõik maailma naised mind nähes minestaksid.

„Eee, noh, ma ei tea,” kukkusin ma midagi seletama. „Kaalus natsa alla võtta ja nii, et poleks raske kingapaelu kinni siduda.”

„Ei-ei,” katkestas treener mu keerutamise. „Mis su eesmärk on? Metabolismi kiirendamine? Kardiovaskulaarne tervis?”

Kuidas palun? Metabolismi kiirendamine? Kardiovaskulaarne tervis? Mis asjad need on?

Ma lahkusin ja tulin tagasi alles paari aasta möödudes. Treener oli uus, aga küsimused samad. Nüüd oli aga minulgi üks küsimus.

„Kui tihti ma peaksin trenni tegema?” ajasin rinna kummi.

„Oleneb sellest, mis su eesmärk on,” vastas treener.

„Minu eesmärk on metabolismi kiirendamine ning kardiovaskulaarne tervis,” olin ma sedapuhku paremini ette valmistunud. Metabolism on ainevahetus, teadsin ma nüüd hästi. Ning kardiovaskulaarselt terve on see inimene, kes südame- ja veresoonkonnahaigusi ei põe.

„Neli korda nädalas,” tuli kiire vastus. „Kaks korda jõutreening, kaks korda kardio – jooks või mis iganes.”

Ahah. Hakkasingi soovituse kohaselt tegema: esmaspäeval ja kolmapäeval kangid, teisipäeval ja neljapäeval trenažöör. Tegin kuu, tegin kaks, kuni tänaval üht klassivenda kohtasin, kes oli juba lapsena võimeline ühe käega traktorit liigutama.

„Mitu korda sa nädalas trenni teed?” küsisin lootuses, et klassivend mu nelja korra filosoofiale kinnitust annab.

„Kuus,” vastas ta kõhklematult. „Vähemaga ei saavuta midagi.” Ta vaatas kõiketeadvalt kaugusesse ja kordas üle, juhuks kui ma esimese hooga aru ei saanud: „Absoluutselt mitte midagi.”

Ma olin niisiis mitu kuud aega raisanud. Kui nii, siis nii. Hakkasin kuus korda nädalas tegema, lisasin ühe kardio- ja ühe jõupäeva. Tegin kuu, tegin kaks, kuni kolmanda alguses hakkasin tundma, et ei viitsi enam. Guugeldasin mõistet „ületreenimine” ja sain teada, et peaksin kõigest kaks korda nädalas trennis käima.

Jumal tänatud, ohkasin endamisi. Ja hakkasingi. Tegin nädala, tegin kaks, kuni saabusid süümekad. Ning kilod, mille olin vahepeal maha võtnud. Lõpuks saabus stress ja kõige lõpuks ahastus, mis paneb iga mehe veel vähem trenni tegema ning veel rohkem halvaad sööma.

Guugeldasin edasi. Neli korda, teatas üks terviseguru. Viis, jauras teine. Kaks, kinnitas kolmas. Üks, arvas neljas. Seitse, huilgas viies. Neli korda ja kaks korda päevas, kuulutas kuues. Ja nii edasi. Jeesus, ma lähen niimoodi hulluks. Miks ei võiks mulle keegi lõplikult öelda, kui mitu korda nädalas on mõistlik ületreenimise ohuta trennis käia?

Äkki sina tead? Äkki ütled mulle? Ole inimene, aita hädast välja! Kirjuta mulle aadressil mihkelraud@gmail.com ja tee see asi mulle selgeks.

Ah, et mis mu eesmärk on? Ma tahan välja näha nagu Arnold Schwarzenegger. Ilma naljata.

Foto: Mardo Männimägi