Kas oleksid valmis sõitma Uberiga, mille roolis istub Peata Ratsanik?

21.05.2019

Mihkel Raud

Kas oleksid valmis istuma lennukisse, mille kokpit on inimtühi?

Kas oleksid valmis einestama restoranis, mille road valmivad kokkade abita?

Kas oleksid valmis saatma lapse kooli, mille õpetajate toas valitseb tühjus?

Kas oleksid valmis lõbutsema ööklubis, kust viimnegi turvamees on lahti lastud?

Kas oleksid valmis viskuma operatsioonilauale, et ennast robotil lõikuda lasta?

Kas oleksid valmis hoidma raha pangas, mille ustel pole lukke?

Kas oleksid valmis sisenema leiliruumi, mille puituks kipub kinni kiiluma?

Kas oleksid valmis palkama lapsehoidja, kelle nime pole ei rahvastikuregistris ega telefoniraamatus?

Kas oleksid valmis sõitma Uberiga, mille roolis istub Peata Ratsanik?

Aga miks treenid Sa jõusaalis, kus pole treenerit?

Kasvõi sellist, kes eemalt jälgiks, et Sa end keeruliste nimedega masinatel ära ei rebestaks.

Sellist, kes Sulle appi tõttab, kui Sa mõne kangi all hätta jääd ning välise abita hakkama ei saa.

Sellist, keda on hea silmanurgast märgata, kui rühmatrenni või eratreeneri tarvis aega ega vahendeid pole.

Sellist, kelle ametinimetus on valvetreener.

Ah et ei treenigi sellises jõusaalis? No siis on kõik väga hästi.

Aga ära arva, et selliseid jõusaale olemas pole. Või et Sul nõrkusehetkel taolisesse sisenemiseks kiusatust ei teki.

Tekib-tekib. Ja siis on hea hetk meenutada lennukit, mis ilma meeskonnata üle ookeani hakkab lendama.

Foto: Karen Härms